Tülitsemine - ebameeldiv, kuid vajalik!

Olgugi, et tülitsemine on ebameeldiv, on see üks väga oluline ja vajalik osa igas suhtevormis. Tüli osapooled võivad olla kas abikaasad, vanem ja laps, õded-vennad, sõbrad, või ükskõik millisel muul viisil omavahel seotud inimesed, kuid teatud olukordades ka täiesti võõrad inimesed. Loomulikult tuleb tülitseda osata! See tähendab, et tülitsedes ei tohiks kaotada enesekontrolli. Ei tohiks röökida, sõimata ja solvata, ega ammugi mitte asju loopida või teisele osapoolele füüsiliselt kahju teha.

Mileks on vaja tülitseda? Tüli tekib siis, kui ühes või mõlemas (mitmes) suhte osapooles on tekkinud ja ehk ka pikemat aega kuhjunud mingeid halbasid emotsioone: hirme, kahtlusi, solvumist jms. Kõik selline negatiivne kipub inimest seestpoolt hävitama, võttes temalt enesekindluse, haavates nii tundeid kui ego. Loomupäraselt soovib inimene aga ennast alati hästi tunda. Et saavutada taaskord hea enesetunne, ongi teinekord vaja tülitseda, ehk siis: kui tunnete või ego haavamine on toimunud, siis tekib soov seda teisele osapoolele väljendada. Sisuliselt ongi tülitsemine oma negatiivsete tunnete suurenenud emotsionaalsusega avaldamine, et taasatada endas tasakaal.

Kõige hullem on tüli vältimine! Tülis peab olema vähemalt kaks osapoolt, nimetame neid haavajaks ja haavatuks. Kõige suurem kahju tekib siis, kui haavatu soovib alustada tüli, ehk siis väljendada oma haavata saanud tundeid, kuid haavaja ütleb, et ei soovi tülitseda ning põgeneb olukorrast kas füüsiliselt või emotsionaalselt. Sellega võtab haavaja haavatult võimaluse selgitada oma haigetsaamise, solvumise, hirmude või muude negatiivsete tunnete põhjuseid. Kõik see negatiivne jääb temasse edasi. Probleem jääb kestma. Asjad jäävad välja rääkimata ning võivad haavatu hingele hakata kuhjuma kuni järgmise tülipurskeni. Siin peitubki põhjus, milleks on tülitsemine äärmiselt vajalik! See on negatiivsete emotsioonide ventiili avamine. Õigem on seda ventiili avada alati siis, kui haavumine on toimunud, ning lasta "õhk" välja susinal, mitte oodata kuni toimub plahvatus.

Alati ei taju haavaja, et ta on haavatut haavanud. Võib juhtuda, et läbimõtlematud sõnad või ühepoolselt heatahtlikuna nähtud teod tekitavad teises inimeses negatiivseid tundeid. Olgugi, et haavaja ise seda negatiivselt ei tunneta. See ei tähenda, et haavaja ei ole haavaja rollis. Haavatu jaoks on ta haavaja rollis nagunii. Kuidas haavaja sellisel juhul peaks käituma? Kuula haavatu ära! Anna talle võimalus selgitada, miks ta tunneb nii, nagu ta tunneb. Võib-olla Sa mõistad teda, võib-olla mitte. Vabanda! Kui Sa mõistad, millega Sa haavatut haavasid, siis vabanda oma sõnade või tegude pärast. Kui Sa ei tunneta endal süüd haavatule halbade tunnete tekitamises, siis avalda kasvõi kahjutunnet, et haavatu ennast halvasti tunneb. "Mul on kahju, et minu sõnad/teod panid Sind ennast niimoodi tundma" võib tuua kindlasti suurema tõenäosusega leppimise, kui jätkuiv eneseõigustamine. Tüliolukorras tunneb haavatu haavaja eneseõigustamist alati jätkuva ründe ja haavamisena. Haavajana võid Sa küll anda põhjendusi, kuid sellega kaasnegu ka kahjutunde väljendamine.

Haavatu, oska ennast väljendada! On arusaadav, et emotsiooni pealt on raske rahulikuks jääda. Seda eriti siis, kui on keevalisem temperament, kuid alusta alati rahulikult. Alusta kasvõi sõnadega "Ma soovin, et Sa mind nüüd ära kuulaksid, sest mul on vaja rääkida!" Siit edasi räägigi. Jää viisakaks, aga kalla oma hing tühjaks.

Haavaja ja haavatu - jätke meelde, et tüli ajal käib dialoog, ja suhtlus käib alati kordamööda. Rääkida tuleb teineteisega, jättes kõrvale kõik muud tegevused. Üksteist ei tohi katkestada, üksteisest ei tohi üle rääkida. Kui on vaja, võib pidada ka mõttepause.

Kokkuvõtteks: ära karda tüli. Tülitsemine ei ole tingimata halb asi, nagu meid on õpetatud seda tajuma. Tülitseda saab ka nii, et see oleks osapooltele igas mõttes turvaline, vabastav ning lõpuks ka hingerahu taasatv. Tüli algus on ühtlasi ka paranemise protsessi algus. Haav ei pruugi tüli lõpuga küll terveks saada, kuid paranemise protsess on sellega algatatud.