Vanema ja lapse vaheline lähedus

Vanema ja lapse vaheline lähedus on lapse isiksuse kujunemise üks olulisemaid alustalasid. Siinkohal polegi tähtis, kas lapsel on klassikaline kahe vanemaga pere või kasvatab last üksikvanem. Oluline on, et vanema ja lapse vahel valitseks lähedus, kuna ilma läheduseta puudub lapsel turvatunne, ning mismoodi saab lapsest areneda ennast hindav ja tasakaalukas inimene, kui ta on justkui omapäi ning peab kõigega enda sees ja kõigega enda ümber tulema toime üksinda?! Kuidas aga hoida lapsega seda erilist sidet ja lähedust, kui tänapäeva närviline ja kiire elutempo neelab kõik aja ja energia? Klassikaline tööpäev kestab 8 tundi, kuid on ka töökohti, kus tööpäev kestab 10 - 12 tundi. Liites sinna juurde veel tööle minemise ja töölt tulemise aja, hommikused ja õhtused toimetused ning unetunnid, siis kui palju saab lapsevanem oma lapsele aega pühendada ühel tavalisel argipäeval? Vähe. Tõeliselt vähe! Aega ei saa juurde kusagilt, kuid ehk on aja mahust olulisem see, kuidas me seda vähest lapsega koosolemise aega kasutame. Kui palju me tegelikult pühendume, kui palju me märkame ja kui huvitunult kuulame. Järgnevalt mõned mõtted, kuidas ka suures ajanappuses saab lapse jaoks tõeliselt olemas olla! Leia lapse jaoks aega igapäevaselt! Igapäevane koosolemiseaeg ei pea kestma tunde, see võib kesta ka vaid 30 - 60 minutit kuid selle aja jooksul pühendu tõeliselt!

Mida iganes Sa koos lapsega ette ei võtaks, ole hetkes kohal ja keskendu koosolemise ajale 101%! Lükka kõik oma muud mõtted ja tegemised kõrvale.

Hoolitse selle eest, et kui tegeled lapsega, ei oleks teie vahel nutiseadmeid, telekat, raadiot, ajalehti-ajakirju vms. Vastasel juhul koondub kellegi tähelepanu ikka mujale ning sügavat kontakti ja tegelikku ühist aega ei tekigi.

Silmkontakt on oluline! Ära mängi või räägi lapsega, ise paralleelselt millegi muuga tegeledes. Nõudepesu kõrvalt korraks üle õla visatud pilk ja lapselt tema päeva kohta küsimine jääb pelgalt pealiskaudseks viisakuseks, mitte tõeliseks huvi tundmiseks.

Mängi noorema lapsega, räägi vanema lapsega! Kui Sinu laps on veel eas mil ta soovib mängida, siis võta igaõhtuselt vähemalt paarkümmend minutit aega ja mängi temaga. Kui tegu on juba teismelise lapsega, siis räägi temaga. Küsi näiteks kuidas ta päev läks, kuidas koolis läheb, on ta avastanud uusi asju, mida ta ehk tahab ka Sinuga jagada, kas tal on soovi millestki veel rääkida? Anna teada, et oled tema jaoks alati olemas.

Teismelise puhul kuula ja mõista teda! Püüa mõista või kasvõi aktsepteerida tema emotsioone, mõtteid, tegusid ja valikuid isegi siis, kui Sa ei suuda nendega nõustuda või neid heaks kiita. Vajadusel avalda oma arvamust, kuid ära suru seda peale.

Naerge! Aja laps naerma, kas läbi mõne naja või mängu, või kasvõi korraks kõdistades. Naeruga kaasnev emotsioon on see, mis alati tugevdab inimestevahelist sidet.

Kallista ja tee pai! Miks mitte alustada hommikul äratust paiga ning lõpetada õhtu head-ööd-kallistusega?! Füüsiline lähedus lapsega on sama oluline kui emotsionaalne lähedus.

Ütle lapsele, et Sa armastad teda ja hoolid temast! Iga laps vajab selle kuulmist - olenemata soost ja vanusest. Jah, ka teismelistele on see tegelikult oluline, isegi kui nad seda välja ei näita.