top of page

Unetus? Magamajäämist on võimalik treenida!


Enamus inimesi on kokku puutunud uneprobleemidega - kas ainult harvadel stressiperioodidel, või siis pidevalt ja korduvalt. Kehv uni põhjustab vaid 1 - 2 halvasti magatud öö järgselt halvenenud mälu ja tähelepanuvõimet. Pikemas perspektiivis on unetus seotud ka ärevuse ja depressiooniga, nõrgenenud immuunsuse ja isegi kardiovaskulaarhaigustega.

Kui üks järjekordne unetu või raskendatud magamajäämisega öö on ees ootamas, võib proovida magamajäämise treenimist, kasutades Pavlovi refleksi.


Ivan Petrovitš Pavlov (1849 - 1936) oli vene psühholoog, füsioloog ja füüsik ning Venemaa esimene Nobeli preemia laureaat, kes sai kuulsaks tingitud reflekside ehk Pavlovi reflekside avastajana.

Tuntud on Pavlovi katse koertega: koertele anti alati süüa kellukese helina saatel. Läbi selle õppisid koerad kellukese helinat seostama toiduga. Hiljem, kui kellukest taas helistati, tekkis koertel seoses toiduootusega süljeeritus isegi siis, kui toitu neile ei pakutud.


Niisiis, kuidas treenida ennast magama, kasutades Pavlovi refleksi? 1) Voodi olgu vaid magamiseks! Voodis ei tasuks lugeda, vaadata telekat, olla arvutis, süüa ega kindlasti mitte mõtiskleda probleemide üle. Ainus, mida voodis peale magamise võib kogeda, on õrnushetked oma kallimaga. 2) Heida voodisse vaid siis, kui oled väsinud ja unine. 3) Kui und ei tule, peaks umbes 10-15 minuti möödudes voodist tõusma ning minema voodist eemale, kasvõi teise ruumi. Voodist eemal olles ei maksaks ereda valguse käes olla ega telekat vaadata või nutiseadet kasutada. Parim oleks kas rahulikku muusikat kuulata või raamatut lugeda. Voodisse peaks naasma alles siis, kui on tunne, et nüüd õnnestub magama jääda. Kui voodisse naastes siiski und ei tule, peaks tehtut uuesti kordama. Nii peaks tegema kasvõi läbi öö, sest eesmärgiks on ju luua Pavlovi refleks ehk siis voodisse heitmine = magama jäämisega. 4) Hommikune äratus olgu igapäevaselt enam-vähem samal kellaajal (tund siia-sinna) ja seda olenemata sellest, kui palju õnnestus öösel magada. Nii hakkab organism omandama kindlat unerütmi. 5) Vältima peaks päeval magamist! Kui tunned, et ei suuda ööni vastu pidada, luba endale üks 20 - 30 minutiline uinak, aga mitte hiljem kui 5 tundi enne ööune algust.

Eelkirjeldatud teguviis tekitab seose voodi ja magamise vahel. Et antud seos kinnistuks, kulub aega rohkem kui paar ööd, seega on järjepidevus omal kohal.



Unevajadusest ja magamisest saad lugeda ka siit!

bottom of page